kolmapäev, 27. november 2013

Kaapkübara kursus 16. novembril 2013






Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit (ERKL) pakkus 16. novembril 2013 Vormsi Käsitöö Seltsile kursuse, kus õpiti meeste vilditud kaapkübara valmistamist.

Tegemist on meeste rahvarõiva juurde kuuluva peakattega. Kursus, mille juhendajaks oli Maret Lehis, toimus Vormsi käsitöötoas ning rahastajaks oli ERKL.
Postitaja: kell Kommentaare ei ole:

esmaspäev, 25. november 2013

XVII Mardilaat toimub 7.-10. novembril 2013
Tallinnas Saku Suurhallis

Vormsi Käsitöö Selts osaleb Mardilaadal. Meie käsitööga saab tutvuda müügiletis nr 75. Olete oodatud!

Mardilaat on Eesti käsitöö laulupidu.  Mardilaadal esitletakse ja müüakse Eesti parimat käsitööd, toimuvad oma ala asjatundjate poolt läbi viidud meistrikojad käsitöö gurmaanidele ja harrastajatele ning õpitoad lastele. Lisaks käsitöötoodangu presentatisoonid, uute raamatute esitlused, pakutakse eestimaist kõhutäidet ja kuulata saab rahvuslikku muusikat.
Osalevad käsitööd õpetavad koolid, muuseumid jt. valdkonnaga seotud institutsioonid.
Mardilaat toimub alati mardipäevale lähimal nädalalõpul neljapäevast pühapäevani.  2009. aastal uuendusena väga positiivselt vastu võetud käsitöö ööst on kujunenud traditsioon.

Lahtioleku ajad:
Neljapäev, 7. november 12.00-19.00
Reede, 8. november 10.00-21.00
Käsitöö-öö 18.00-20.00, kontsert 20.00-21.00
Laupäev, 9. november 10.00-19.00
Pühapäev, 10. november 10.00-16.00

Piletihinnad
3 € sooduspilet
5 € tavapilet
7 € perepilet (2 täiskasvanut ja kaasas olevad lapsed)

Vormsi rahvamaja, Hullo küla
26.oktoober 12.00-18.00 ja
27.oktoober 10.00-16.00
Korraldaja: Vormsi kool
Juhendaja maalikunstnik Tiiu Rebane
26. ja 27. oktoobril on Vormsi Koolimajja oodatud kõik puitmööbli maalimisest ja taastamisest huvitatud käsitööhuvilised.
Käsitööpäevade raames juhendab maalikunstnik ning tulevane mööblirestauraator Tiiu Rebane (kunstistuudio Tabula Rasa) kuidas maalides ümber kujundada või lihtsate nippidega värskendada vana puitmööblit. Õpime tegema esmaseid parandustöid ning harjutame mööbli taasvärskendamise nippe. Segame kokku vähemalt kolm erinevat looduslikku värvi mis lasevad mööbli kujundada nii kaasaegseks kui ajastuhõnguliseks. Vajadusel taastame mööblil vanu maalinguid või kujundame soovi korral hoopis midagi uut. Kõik mida ette võtame sõltub just sellest millised mööblitükid osaleja kaasa toob ning mida ta ise sellega teha tahaks.
Ootan kahel päeval koos töötama kuni 15 inimest kel kaasas 1-2 keskmist mõõtu puiteset, mis pärit ükskõik mis ajastust. Pehme mööbli , ulatuslikke parandusi vajavad ning iseenesest väga suured asjad jätaks seekord koju sest selline töö võib võtta nädalaid. Toolid, tumbad, riiulid jms on aga oodatud ja jõukohased selleks korraks.
Osalejatelt ootan valmisolekut tundidepikkuseks nokitsemiseks ja julget kujundaja vaimu- kõik ideed on oodatud ja kõik mõtted arutame läbi. Uurige oma parandatava eseme ajalugu ja kujutlege tema tulevikku -nii leiab iga ese töötoas omale õige vormistuse.
Eelnev registreerimine Veikko@vormsi.ee või 5127577
Osalustasu: täiskasvanud 5€, lapsed tasuta

 
 
 

21.juunist 15.augustini   teisipäevast laupäevani kella 10-16
Vormsi põhikoolis

Info: Ela Streng 53987327


Olete oodatud näituse avamisele

laupäeval, 26.07.2003

Vormsi Põhikooli saalis

Kell 12.00

Ära Sinagi unusta oma kappi ja pööningule vaatamast !
Keset kuuma suveilma otsustasime seltsi naistega kapist välja tuua kindad ja jalavarjud.
Oleme hakanud üles otsima uusi ja vanu isetehtud esemeid. Kutsusime ka sõpru oma varandust kirstust ja pööningult välja tooma. Seekord keskendusime kinnastele ja jalanõudele. Esialgu veidi tüütu kohustusena näiv ülesanne kasvas põnevaks mänguks. Konkreetsete asjade otsimisel kaevusid välja ka äraunustatud, kuid väga vajalikud esemed.  Helistasime pidevalt üksteisele ja kirjeldasime õhinal oma “ekspeditsiooni” leide. Ja meie mängu vürtsitasid veel ühe või teise eseme lood, mida teadjad-mäletajad rääkisid.Nii saime rõõmu vanadest asjadest ja saime palju uusi mõttekaaslasi. Ja enam ei ole need esemed lihtsalt mingid unustatud asjad.Iga detail esemest näitab, kust me pärit oleme, mis maid kaudu oleme siia jõudnud, kus me praegu oleme ja  kellega me oleme rändel või paigas elades kokku puutunud. Esemed, mis aastasadade jooksul kujunedes on järjest muutunud, säilitasid kõige ónnestunumad detailid eelmistest aegadest. Iga paikkond on ainuomane, olles kogunud endasse mingid kindlad detailid ja mustrid, millel praktilise tähtsuse kõrval on ka uskumuslik tähtsus. Kõige tuttavamaks näiteks on kindakirjad. Iga kindakiri näiteks tähendab midagi. Palju muinasjutte, lugusid ja laule on erilise kirjaga kinnastest, mis pidid kandjale andma mingi jõu; tugevuse või ta hoopis jõuetuks tegema. Neid kanti vahel suvelgi. Isegi vöö vahele pistetult arvati neid kurja eemale tõrjuvat. Pruuti peiukoju sõidutades riputati looga külge kindapaar. Kindapaar oli ettenähtud nii meeste kui naise veimekimpu.
Et seda ilu mitte unustada – otsi üles ruudulise paberi plokk ja vildikad!  Joonista mustrid üles ja mine tea, võibolla leiad kunagi ka aega miskit ise järele proovida.Vaata hoolega kõiki kindaid ja vali Sinu meelest kõige ilusam. Siis vaata kinda numbrit ja kirjuta see väikesele paberikesele.Kui Sa ei taha veel ära minna või kui Sul on kannatamatu kaaslane, siis mängi temaga Vormsi kindadoominod.
9.-15. juuli 2012
Tegevuspaik Vormsi saar (Põhikooli hoov, Vormsi käsitööselts, Kersleti ateljee).
Korraldustoimkond: MTÜ Vormsi Käsitööselts, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, MTÜ Kersleti ateljee, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia.
Osalema ootame Vormsi Käsitöö Seltsi liikmeid, tekstiilikunstnikke, käsitöömeistreid ja valdkonna üliõpilasi, kellele pakub huvi vanade teadmiste taaselustamine ja rekonstueerimine.
Osalejaid u 20 inimest.

Väljund
Tegevuse tulemusena selgitame välja alternatiivse tekstiiliku, nõgese, potensiaali toorainena ja käsitöömaterjalina. Kursuse käigus valmivad väikesed materjali- ja tööproovid, mille edasiarendamisel on võimalik uudsete materjalikäsitlusideega osaleda Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu 2012. aasta konkursil „Taimest tulnud“.
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu 2012. aasta teema on „Taimest tulnud“. Teemaaasta raames soovitakse pöörata tähelepanu kodumaiste taimsete kiudude kasutamisele käsitöö materjalina. Enamus inimesi teab, et kangast saab kududa linast, kuid tegelikult on võimalusi ka Põhjamaadel rohkem. Juba viikingiajast on lõnga toorainena kasutatud näiteks ka nõgese kiudu. Tänapäeval on see materjal teenimatult unustuse hõlma vajunud, kuna selle kogumine ja töötlemine on aeganõudev. Sellegipoolest ei tohiks nõgesekiudu unustada või välistada tekstiilitööde tegemisel. Kiu saamiseks sobib Eestis kasvavatest paarist liigist vaid kõrvenõges (Urtica dioica) – murdes nogulane, nõgene, treegal, supinõges, suskja.
Meie looduses kasvab kaks nõgeseliiki: kõrvenõges ja raudnõges. Mõlemad on tavalised umbrohud. Raudnõges on eelkõige köögiviljaaedade viljaka mulla taim, kõrvenõges kasvab aga väga erinevates kohtades, nii viljakal aiamullal kui ka viljatul kivimüüril. Siiski rohkem meeldivad ka temale rammusad kasvukohad. Sellised on näiteks vanad sõnnikuhunnikud, lautade ja heinaküünide servad, samuti niisked pehme huumuserikka mullaga metsad. Heades tingimustes levib kõrvenõges oma rohkete maa-aluste vartega väga ruttu. Need kollakad varred puituvad, annavad rohkesti külgharusid ja edaspidi ka uusi taimi. Nii muutubki kõrvenõges raskesti hävitatavaks kiiresti levivaks umbrohuks, mida oleks tark kasutada kiu toorainena.
Suvise õpitoa eesmärk on esmalt välja selgitada, millisel hulgal ja kus leidub saarel kiu saamiseks sobilikke taimi. Nädala jooksul õpime, kuidas nõgesevarsi korjata, kiu saamiseks ettevalmistada ja kiudu kätte saada. Eesmärk on läbida kõik tööetapid kiust kangani, kuni selle värvimise ja trükkimiseni välja. Nõgesekiust kedratud lõngast kootud kangast on võimalik värvida järgi jäänud nõgeselehtedega. Samuti on võimalik saada nõgesest taimset trükivärvi, millega tekstiile trükkida.
Protsessi juhendavad nõgese kiudu uuriv tekstiilikunstnik Eelike Virve, ketrust Monika Plaser, kangakudumist Marju Tamm, trükipakkude lõikamist Andres Koidu ja kanga viimistlemist, trükkimist ja värvimist Liisa Tomasberg.
Projekti juhivad Kristina Rajando ja Liisa Tomasberg




“Vormsi lapsed kandsid rõivaid, mis ei olnud nt Eestis levinud tavakohaselt valmistatud täiskasvanu rõiva minimeeritud koopiatena. Väiksestel tüdrukutel oli kuldkollase pihaosa ja kollase-pruuni triibulise alaosaga kuueke, mille kaunis kinnis asetses seljal. Väikesed poisid kandsid kuni pükste saamiseni siniseid kuuekesi, mis lõike üldjoontes sarnanes tüdrukute omaga, samasuguse kinnisega seljal.”
Pildid Kristina Rajando
ehk kuidas satub kokku vana uuega.
Jäi näppu üks tükk bindbongeni kangast, mille olin jupp maad enne valmis kudunud.
Panna pole kuhugi, ära ju ka ei hakka viskama.
Ja nii ma siis paigutasin, pliiatsiga paberile, kohvitass ühes käes ja pea ideedest üle keemas.
Rõõmuhõiked ja tööle.
Eks ta nii ju tihti juhtubki, et asjad natukene ootamatult sind tabavad. Pole hullu, lahendad kiiresti ära, siis saad magama minna.
Kasutasin musta kroompark nahka, sisse linane vooder ja puust sangad. Kui vooder on sisse käsitsi õmmeldud, siis nahka aitas õmmelda vana hää Singeri masin.
Suund on nüüd olemas.
-Mari
Tulemas on järjekordne kursus.
Seekord teeme nahast asju, räägime vanadest ja uutest asjadest, proovime erinevaid materjale ja tunneme tööst-tegemisest rõõmu!
Kursuse käigus on võimalik valmistada endale sobilik nahast ese või valida midagi järgmisest valikust:
* mündipaun
* vöökott
* lihtsad Vormsi jalatsid
päevakava:
10:00 – 10:30 materjalide ja töövahendite tutvustus
10:30 – 11:30 lõiked, kavandid ja tööprotsess
11:30 – 14:00 mustrid ja õmblemine
14:00 – 15:00 lõunapaus
15:00 – 18:00 vormimine ja viimistlemine
Mari: “Seekordset kursust võiks jälle nimetada aktiiv-aktsiooniks, kell tiksus kiiremini kui teistel päevadel ja sahkerdamist oli tohutult.
Kokku oli huvilisi-õppijaid 12. Need kes tegid jalatseid, need kes tegid kotte ja ka üks ehtehuviline.
Tegelikult said kõik töömaitse suhu, näpud punaseks ja arusaamu juurdegi.
Järgmine kord kui kohtume, siis võibolla juba Soome moodi jalatsites?
Tore ju oleks!”


Käesoleva aasta on ERKL kuulutanud ehte-aastaks (loe juurde www.folkart.ee). Selle puhul korraldab Vormsi Käsitöö Selts 22. oktoobril 2011 ehtekoja. 
Vormsi ehtekoja päevakava on järgmine :
10:00 – 10:45 – Loeng: „Ehted ja muinasaegsed tehnikad“
11:00 – 14:00 – Luu töötuba (toimub kooli saalis)
11:00 – 14:00 – Naha töötuba (toimub kooli saalis)
14:00 –  15:00 – Kohvipaus
15:00 – 18:00 – Pronksi töötuba (toimub kooli puutöö majas)
18:00 -  Lõpetamine, ülespildistamine, hea ja parema kohviku külastamine.  Töötubades osalenute ehetest ja esemetest kujundatakse fotonäitus.
Luu töötuba
Õpitakse valmistama järgmiseid asju:
nõel, juuksenõel, täringud, sõbanõel või heegelnõel
Tööprotsess sisaldab materjali valikut, puurimist, saagimist, lihvimist ja poleerimist.
*Kaasa võetakse põll või tööriided.
osalemistasu 3€
Naha töötuba
Õpitakse valmistama järgmiseid asju:
nööbid, käepael, kõrvarõngad, rahatasku
Tööprotsess sisaldab materjali valikut, õmblemst, aukude löömist ja motiivide nahale pressimist.
*Olemasolul võetakse kaasa järgmised töövahendid – naaskel, käärid, nahanuga, nahanõel, peitel.
osalemistasu 3€
Pronksi töötuba
Õpitakse valmistama järgmiseid asju:
vaselised, kõrvarõngad, peremärgid, käevõru või ühetraadikett
Tööprotsess sisaldab materjali valikut, külmsepistamist, lihvimist, poleerimist ja traadi keeramist.
*Kaasa võetakse põll või tööriided.
osalemistasu 3€
Töötubade läbiviija Marit Vaidla
Töötuppa registreerimine toimub:
e-maili teel : marit.vaidla@gmail.com töötoa valikul palun ära märkida ese mida soovitakse valmistada.
või telefoni teel : 530 26 126
Jooksev info ja küsimused  foorumisse!
Tehtu pildistas üles Lauri Kulpsoo ja fotsid näeb siit :   http://www.baas.ee/kulpa/Vormsi/

Käes on taaskord aeg teha maapõletust.
Seekord koguneme Rumpo poolsaarel 8. oktoobri päeval kell 12.
Nagu ikka palume asjad ja iseeend selleks ajaks kohale toimetada ja võtta kaasa kotiga käbisid või saepuru.
Vihmase ilma korral sobilikud riided ja termosega teed.
Põletusaugu teeme lahti pühapäeval, 9. oktoobril, kell 12 päeval.
Head voolimist!
Jooksev info ja küsimused foorumisse!
Palun valmivatest asjadest anda Marile märku, siis saab uue aja kokku leppida!!!

Siin retsept kena kollase saamiseks:
Eelpeitsida lõngad maarjajääga, 100g lõnga peale arvestada 25 grammi maarjajääd ning ca 3 liitrit vett.
Vesi panna potiga tulele, lõng natukeseks likku, et tuleks ühtlane peits.
Maarjajää lahustada väheses soojas vees, lisada potti ning segada väga hoolega.
Kui lahus potis on tõusnud ca 55 kraadi juurde, siis lisada lõng.
Lasta temperatuuril tõusta 80-90 kraadini ning nii hoida tund.
Seejärel lasta lõngal potis jahtuda. Kuumutamise ajal on mõistlik aeg-ajalt lõnga potis liigutada.
Pärast tuleb lõng loputada.
Värvileeme tegemine:
See kollane värv on saadud kaselehtedest, mis ma 2009 aastal 30. mail korjasin.
Kirjanduse andmetel tuleb kollase värvi saamiseks kaselehed korjata võimalikult vara, kindlasti enne jaanipäeva.
30. mai omad töötasid igatahes väga hästi. 100 grammi lõnga jaoks oli mul varutud kotitäis värskeid kaselehti (ca 750 grammi).
Kõigepealt leotada kaselehti külmas vees ca 3 tundi. Mul oli potis umbkaudu 3-4 liitrit vett.
Siis kuumutada ca 80-90 kraadi juurde ning nii ca 1,5 tundi.
Peale seda lasta jahtuda ning kurnata kaselehed välja.
Värvimine:
Lõnga eelnevalt leotada umbes 15 minutit ning lasta värvileemel potis soojeneda nii 70 kraadi juurde.
Lisada potti lõng ning lasta temperatuuril tõusta 80-90 kraadini.
Kuumutada nii umbes tund ning pärast seda lasta potis jahtuda ka umbes tund.
Kuumutamise ajal aeg-ajalt lõnga potis liigutada.
Pärast pesta paar korda villašampooniga ning hoolega loputada.
Kuivatada varjulises kohas.
Marju Tamm


Pildilolev pruun lõng on saadud kaaliumdikromaadiga eelpeitsitud ning siis samas kaselehe-värvileemes värvides.
Kaaliumdikromaadi eelpeits: 100 grammi lõnga kohta võtta 5 grammi kaaliumdikromaati ning ca 3 liitrit vett.
Vesi panna potiga tulele, lõng natukeseks likku, et tuleks ühtlane peits.
Kaaliumdikromaat lahustada väheses soojas vees, lisada potti ning segada väga hoolega.
Kui lahus potis on tõusnud ca 55 kraadi juurde, siis lisada lõng.
Lasta temperatuuril tõusta 80-90 kraadini ning nii hoida tund.
Seejärel lasta lõngal potis jahtuda. Kuumutamise ajal on mõistlik aeg-ajalt lõnga potis liigutada.
Pärast tuleb lõng loputada.

Head värvimist!
Marju Tamm
Pilt SOV arhiivist

19. märtsil toimub neljandat korda ülesaareline üritus, mille eesmärgiks on Vormsi
kultuuripärandi tutvustamine, väärtustamine, säilitamine ja edendamine. Sel aastal on
kultuuripäev pühendatud Maria Murmani (09.03.1911 – 3.02.2004) 100. sünniaastapäevale.
Maria oli üks vähestest pärast Teist maailmasõda Vormsile elama jäänud rannarootslastest.
Oma elu ajal mängis ta rõõmuga tuhandetele külalistele saarele omast pilli – tsitrit ja
laulis rannarootsi aladel levinud laule. Lisaks kohalikule muusikale tutvustas ta ka enda
valmistatud Vormsi rahvariideid ning jutustas saarerahva elu-olust enne nõukogudeaega.
Kultuuripäeval meenutame Mariat mitmel viisil, näidates tema rolli Vormsi kultuuripärandi
hoidjana.
2011. aasta kultuuripäeva eesmärgiks on panna alus Vormsi muusika fondile, kuhu
kogutakse meie saarega seotud materjale: noodid, laulusõnad, erinevat liiki salvestised.
Fondi edaspidisteks kasutajateks on lasteaed ja kool, folklooriring, rahvatantsurühm ning
kõik teised vormsi ja eestirootsi muusika huvilised.
Sisu poolest võib kultuuripäeva jagada kaheks. Esimene osa koosneb peamiselt kunagisest
eestirootsi muusikast, mida tutvustab Sofia Joons. Selle raames toimub muuhulgas
vastvalminud kogumiku „Rannarootsi rahvalaulud“ esitlus.
pilt Sofia Joons
Teise osa teema on Vormsi muusikaelu nõukogude ajast tänapäevani. Sinna kutsume-
ootame esinema kõiki Vormsiga rohkem ja vähem seotud inimesi. Lisaks ootame
meenutusi Maria Murmanist ja ajast enne Eesti taasiseseisvust: millised muusikakollektiivid
eksisteerisid, kus ja millega esineti, kas on kellelgi Vormsi-teemalisi laule ning luuletusi jms.
(Sel teemal võtke palun ühendust Age Kõiveeriga tel: 53 074 046)
Et Maria oli oma ajale omaselt tubli käsitöötegija, toimub Vormsi käsitöö näitus, kuhu
ootame eksponaate ka teie poolt. Lisaks ka Mariaga seotud esemeid ja fotosid. (Elle
Puurmann, tel: 51 74 811, elle@vormsi.ee)
Eelmise kultuuripäeva aegu tekkis mõte edendada muu kultuuri hulgas ka Vormsi
toidukultuuri. Tookord pakuti kohaletulnuile muuhulgas suurepärast omaküpsetatud
leiba ja kohalikust veiselihast valmistatud lihapalle. Seekordsel kultuuripäeval tahaks
pakkuda suupoolist, mis oleks kohalikust toorainest ja oma retsepti järgi valmistatud.
Vormsi meri, metsad, aiad ja talud pakuvad piisavalt võimalusi Vormsi oma retseptide ja
roogade loomiseks, nii soolaste kui magusate. Lõunapausil toimub kohaletoodud suupistete
tutvustamine ja ühine degusteerimine. (Jana Kokk, tel: 52 79 667, janakokk@gmail.com)
4. kultuuripäeva programmi viimane osa on Vormsi tantsude õppimine ja õhtu lõpetab
ansambel, milleks praeguste plaanide kohaselt on Manija Poisid. See koosneb Manija ja
Kihnu saare noormeestest. Väga uhke oleks, kui tulevikus esineks Vormsi pidudel meie
kohalikest inimestest koosnev ansambel. Esimesed sammud selles suunas teevad Vormsi
noored, kel on idee suvel korraldada saarte noorte laulupidu ja loomulikult ka ise sellel
osaleda.
Kultuuripäevade täpsem kava selgub veebruaris. Jääme ootama teie, vormsilaste ja Vormsi
sõprade, kaasaaitamist ja osalust. Kui teil on esemeid, mida anda näitusele või kui soovite
osaleda Vormsi oma toidu väljamõtlemisel-valmistamisel, andke sellest teada eelpool
mainitud inimestele 10. märtsiks. Kohtumiseni kultuuripäeval!
Vormsi Lasteaed-Põhikool
Vormsi Käsitöö Selts
MTÜ Läänerannik
Eesti Väikesaarte Noorte Ühendus
Vormsi folklooriring
Ajakava :
11.30 rahvamaja avatud
12.00 kultuuripäeva avamine
Lasteaia tervitus
Kristina Rajando – Vormsi laste rahvariiete esitlus
Sofia Joons – Vormsi varasem rahvamuusika
15.00 lõunapaus – vormsilaste valmistatud suupistete tutvustamine ja degusteerimine
Olav Neulandi film „Ajutised inimesed“
16.00 meenutame Maria Murmani
Vormsi muusikaelu pärast Teist maailmasõda
Vormsi käsitöö näitus
Õhtune osa
20.00 – Vormsi noorte etteaste
Sofia Joons – Vormsi tantsutuba
21.00 –ansambel Manija Poisid
Artikli kirjutas Triin Viiron
Sellel aastal Saku suurhallis toimunud Mardilaat oli üks edukamaid.
Nii müügi kui ka kujunduse kohapealt.
Tundus, et kõik olid palju arenenud, teinud uusi ja toredamaid asju ning ilmutanud loovust kõikidest võimalikest suundadest.
…jätkub

Juhendaja L i i s a   T o m a s b e r g on tekstiilikunstnik ja olnud tootearenduse lektor mitmetel erinevatel koolitustel. Põhjalikum huvi taaskasutuse ning rohelise disaini vastu on tekkinud arusaamisest ja praktilisest vajadusest säästa maailma mõttetutest toodetest ning kasututest asjadest.Juhendaja on 2004 aastal kaitsnud koostöös Liisa
Kallamiga Eesti Kunstiakadeemias magistritöö „Iidsed kiud – uudsed lahendused. Taasavastatud vilt“.
Postitaja: kell Kommentaare ei ole:
Tellimine: Postitused (Atom)